Miks just RmIT?
Annika õpib Tallinna Ülikoolis teist aastat referent-toimetaja erialal. Varasemalt on ta läbinud personalipraktika ning nägi kommunikatsioonipraktikas võimalust ühendada kaks valdkonda, mis talle enim huvi pakuvad.
“Minu jaoks tundus huvitav ühendada kommunikatsioon ja personalivaldkond, sest olen mõlema valdkonnaga kokku puutunud ning samas nägin veel arenguruumi – seepärast otsustasin kandideerida just siia praktikale.”
Lisaks on Annika hakanud kõrvalerialana õppima digihumanitaariat, mis suurendas tema huvi digivaldkonna vastu. Seetõttu tundus RmIT talle loomuliku järgmise sammuna.
Nele on värskelt omandanud TalTechis bakalaureusekraadi ärinduse erialal, spetsialiseerudes turundusele. Juba õpingute ajal sai ta kogemusi mitmel turunduspraktikal, kuid nägi RmITis võimalust tutvuda lähemalt riikliku IT-maja töökorraldusega.
„Mind väga huvitas näha, milline näeb välja tööelu riigiasutuses, ning tahtsin arendada oma oskusi sisekommunikatsiooni valdkonnas, millega mul varasematel praktikatel väga palju kokkupuudet ei olnud,“ selgitab Nele.
Esmamuljed ja sisseelamine
Mõlemad praktikandid toovad välja, et sisseelamine kulges kiiresti tänu toetavale meeskonnale.
“Tiimi sisseelamine oli väga tore, sest personalitiim oli ülimalt soe ja töökas: selline töörõõm andis kohe alguses motivatsiooni ka ise aktiivselt panustada. Tundsin, et meie mõtteid võeti kuulda ja töökeskkond oli väga avatud,” meenutab Annika.
Nele kogemus oli sarnane. „Sisseelamine oli väga lihtne, sest tiim lõi kohe algusest peale toetava ja sõbraliku õhkkonna. Juba esimestest päevadest alates kaasati meid aruteludesse ning väärtustati meie ideid ja ettepanekuid.“
Tööülesanded ja areng
Praktika jooksul said Annika ja Nele panustada nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni tegevustesse. Nende töö hõlmas siseveebi uudiste loomist, sotsiaalmeedia sisu planeerimist ja koostamist ning erinevate kommunikatsioonilahenduste väljatöötamist.
Praktika alguses kaardistati võimalused, kuidas RmITi kommunikatsiooni edasi arendada, ning peagi kujunes välja selge plaan ja tööjaotus.
“Mulle väga meeldis, et olime kahekesi praktikal, sest tundsin, et minu keeletoimetaja- ja Nele turundustaust oli just õige kombinatsioon, et selgeid ja samas loovaid sõnumeid edastada,“ tõdeb Annika.
Nele sõnul said nad juba praktika alguses kaasa rääkida olulistes aruteludes.
„Üks esimesi ülesandeid, millega tegelema hakkasime, oli kommunikatsiooniplaani arendamine ja uute strateegiliste lahenduste väljatöötamine. See oli väga arendav ja motiveeriv, sest tundsime, et meie panusel on päriselt väärtus ning meie töö tulemusi kasutatakse ka edaspidi.“
Kommunikatsioonipraktika võimaldas arendada nii organiseerimis- ja planeerimisoskusi kui ka laiemat arusaama kommunikatsioonist – mida, kuidas ja kellele kommunikeerida.
Annika jaoks oli suurim areng seotud loovama kommunikatsiooniga. Ta sai kajastada organisatsiooni tegemisi ning arendada nii sõnumiloome kui ka visuaalse kommunikatsiooni oskusi.
Nele jaoks kujunes praktika väärtuslikuks võimaluseks arendada loomingulist mõtlemist ja kirjutamisoskust. Ta tegeles aktiivselt visuaalide loomise, ideede väljatöötamise ja nende elluviimisega, saades kogemuse kogu loomeprotsessi vältel.
Mida praktikast kaasa võeti?
Tagasi vaadates leiavad nii Annika kui Nele, et praktika andis neile võimaluse rakendada seniseid teadmisi, arendada uusi oskusi ning saada parem arusaam kommunikatsioonivaldkonna igapäevatööst.
Tagasi vaadates leiab Annika, et praktika vastas täielikult tema ootustele. „Praktikal sain rakendada juba olemasolevaid teadmisi ning mõista paremini kommunikatsioonivaldkonna töötempot ja olemust. Võtan kaasa teadmise arvestada sihtrühmaga, mõelda nii sõnumi sisu kui ka visuaalse esituse peale ning olla autentne – sellest võidavad lõpuks kõik.“
Lisaks andis praktika talle parema arusaama RmITi rollist ning sellest, kui olulist tööd tehakse Eesti digiriigi toimimise tagamisel. Kõige enam jääb Annikale meelde just meeskond ning positiivne töökultuur. „Head tulemused sünnivad ainult heas töökeskkonnas.“
Nele jaoks oli praktika väärtuslik võimalus arendada nii strateegilist mõtlemist kui ka planeerimisoskust. Ta sai paremini mõista, kuidas kavandada kommunikatsioonitegevusi, seada neile eesmärke ning mõelda läbi, kuidas loodav sisu eri sihtrühmadeni jõuab.
„Õppisin paremini mõistma, kuidas inimesi kõnetada, nende tähelepanu võita ja suurendada kaasatust nii sise- kui ka väliskommunikatsioonis. Samuti sain arendada oma planeerimisoskust – mõelda läbi, millal, kellele ja kuidas sõnumeid edastada. See andis hea arusaama sellest, kuidas luua sisu, mis jõuab inimesteni ja paneb neid kaasa mõtlema ning tegutsema.“
Lisaks jääb Nelele praktikast kõige eredamalt meelde toetav meeskond ja hea töökeskkond.
„Kõige rohkem jään igatsema meie tiimi. Mind võeti kohe soojalt vastu ning kogu praktika vältel valitses väga toetav ja motiveeriv õhkkond, mis tegi töötamise nauditavaks ja julgustas uusi ideid välja pakkuma.“
